Haridus- ja teadusministeerium töötas välja täiskasvanute koolituse seaduse muudatuste väljatöötamise kavatsuse, mis sisaldab mitmeid uusi nõudeid täienduskoolituste kvaliteedi tagamiseks. KFL saatis ka liidupoolsed seisukohad ja kommentaarid muudatusettepanekutele.
Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?
- Täienduskoolitusasutus, kes soovib võimaldada õppijatele tulumaksusoodustust ja õppepuhkust, peab haridus- ja teadusministeeriumi ettepaneku kohaselt edaspidi majandustegevusteate esitamisel lisama oma veebilehe lingid, mis tõendavad täiskasvanute koolituse seadusest tulenevate nõuete järgimist. Seejärel kontrollib riik, kas veebilehel on avalikustatud seaduses nõutu.
- Täienduskoolitusasutus, kes soovib pakkuda täienduskoolitusi riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarve ning struktuurifondi vahenditest, peab läbima õppe kvaliteedi hindamise. Õppe kvaliteedi hindamise raames on võimalik teha ka paikvaatlust ning koguda lisainformatsiooni hinnangu andmiseks. Esitatav info peab näitama, et koolitusasutus on võimeline tagama koolituste kvaliteedi ning koolituste eesmärkide täitmise. Hindamine võib hakata sisaldama ka enesehindamise analüüsi tegemist.
- Ministeerium kaalub riigilõivu kehtestamist, mis aitab katta majandustegevusteate esitamise järelkontrolli teostamise kulud.
- Ministeerium soovib muuta seadust selliselt, et oleks õigus kustutada majandustegevuseteade, kui täienduskoolitusasutus ei täida seadusest tulenevaid nõudeid. Lisaks kaalub ministeerium kehtestada nõude, et täienduskoolitusasutus ei saa uut majandustegevuseteadet esitada kuue kuu jooksul alates teate kustutamisest.
- Ministeerium plaanib õppijae riikliku registri loomist, kuhu täienduskoolitusasutused on kohustatud sisestama koolitustel õppinute personaalseid andmeid. Selle tulemusena kaoks täienduskoolitusasutusel kohustus iga-aastaselt esitada õppijate andmeid maksu- ja tolliametile.
KFLi seisukohad plaanitavate muudatuste suhtes
- Koolitusettevõtte registreerimine EHISesse ja riigipoolne baasnõuete täitmise kontroll
KFL toetab EHISesse registreerimisega kaasnevate Täiskasvanute koolituse seadusest (TäKS) tulenevate nõuete eelkontrolli riigi poolt. KFL on seisukohal, et ka hetkel kehtiva TäKSi alusel on riigil võimalus ja kohustus teostada senisest suuremat kontrolli EHISes registreeritud koolitusasutuste üle. KFL on seisukohal, et tänane TäKS nõuete mittetäitmine tuleneb suuresti sellest, et riigi poolt on selgitus- ja teavitustöö ning kontrollmehhanismide rakendamine 2015. aastal jõustunud Täksi osas ebapiisav.
- Õppe kvaliteedi sisuline hindamine
KFL ei toeta õppe kvaliteedi sisulise hindamise teema seadusesse lisamisele ettepandud kujul. Ettepanek on töötada koos seotud osapooltega välja täpsem kvaliteedihindamise mudel ning alles seejärel muuta vajadusel seadust. KFL on seisukohal, et teemakäsitlus dokumendis on poolik. Kirjeldatakse vastavushindamist, kuid kriteeriumid, mille vastu hinnatakse, on määratlemata.
2015. aastal kui TäKS jõustus olime olukorras,kus ei riigil ega koolitusasutustel ei olnud arusaama, kuidas seadusest tulenevate nõuete üle kontrolli täpselt peaks teostama. Sellele viitavad ka tänased probleemid andmetega EHISes. Et mitte sattuda uute muudatusettepanekutega samasse olukorda, palume kvaliteedihindamist puudutava osa kirjeldamine seaduses lükata seniks edasi, kuni seotud osapooltel, sh riigil, on arusaam, kuidas hakatakse seadust ellu viima, st on arusaam, milline on kvaliteedihindamise protsess detailselt, mis on kvaliteedikriteeriumid ning kes ja kuidas seda läbi viib. Oluline on siinjuures ka täpne kulude kalkulatsioon ja rahastusallikate analüüs.
KFLi arvamuse kohaselt on ootus, et „pakutud süsteemi rakendamine aitab kaasa sellele, et avaliku raha eest saadakse kvaliteetsemaid koolitusi“ tõendamata. Õppe kvaliteedi sisulise hindamise protsess ei ole hetkel veel kavandatud, mistõttu ei ole võimalik väita midagi protsessi tulemuste kohta. Samuti eeldab kvaliteetse koolituse saamine hankija kompetentsust vajaduste kirjeldamisel ja hangete läbiviimisel. Antud õigusakt ei toeta elukestva õppe propageerimist ühiskonnas ja indiviidi / organisatsiooni vastutust selles.
KFL on veendumusel, et kvaliteedi tõus saab peamiselt toimuda täienduskoolitusasutuste, koolitajate ja tellijate arengu läbi. Selliseid tegevusi VTK ei käsitle. 2014. a tellis HTM väga põhjaliku ülevaate ja praktiliste metoodiliste soovituste kogumiku kvaliteediarenduse parimatelt professionaalidelt Eestis (https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/61622). Selles toodud arusaamad ja soovitused on asjakohased ka täna ning on kooskõlas rahvusvahelise parima praktikaga. Seal toodud põhimõtteid tuleks kindlasti arvestada VTKs pakutava kvaliteedisüsteemi väljaarendamisel. Kindlasti on vaja kaasata kvaliteedisüsteemide tunnustatud eksperdid ja praktikud ka väljastpoolt avalikku sektorit.
KFL on seisukohal, et avaliku tagasisidesüsteemi loomine on üks hea võimalus, kuidas täienduskoolitusasutuste kvaliteeti hinnata ning koolitustel osalejatele ja tellijatele kuvada. Toetame tagasisidesüsteemi loomise mõtet, aga ka see vajab enne seadusesse lisamist põhjalikku eeltööd selleks, et olla kindel soovitud tulemustes.
- Riiklik register
KFL ei toeta praegusel etapil riikliku õpitulemuste registri loomise nõude toomist seadusesse. Näeme, et registri loomise tulemus tänasel andmekorje ja -töötluse tehnoloogiate tasemel ei kaalu üles selle loomisega kaasnevaid kulusid, lisakoormust nii koolitusasutustele kui ka riigile ning võimalikke GDPRi nõuete täitmisega seonduvaid segadusi. Registri loomisel võtaksime suure vastutuse ära õppijalt, kuigi haridusvaldkonna arengukava 2035 viitab pidevalt ennastjuhtiva õppija arendamisele, kes on iseseisev ja motiveeritud enda arengu teekonnal.
KFL näeb, et registri väljaarendamisele plaanitud raha oleks tulemuslikum suunata koolitusasutuste ja avaliku sektori koolituse tellijate arengut toetavatele tegevustele.
- Muu
KFL ei toeta väidet „plaanitavad muudatused ei mõjuta neid koolitusasutusi, kes ei kasuta koolituste läbiviimiseks avalikku raha ja ei võimalda soodustusi..“. Täiskasvanute koolituse seaduse muudatused avaldavad mõju kõikidele valdkonna koolitusasutustele.
KFL soovib rõhutada, et täienduskoolitusvaldkond vajab palju rohkem valdkonda puudutavaid sõltumatuid ekspertuuringuid, mille alusel seaduse uuendusi ja muid valdkonna arengut toetavaid tegevusi teha. Praegune informatsioon, mille baasilt luuakse seoseid ning tehakse järeldusi, on katkendlik. Täienduskoolituse valdkonna üldpilt ei ole kokku pandud.