KFL osales seminaril “Täiskasvanute koolitaja kutse 20: tulevikuvaade”

9.veebruaril 2024 tulid Tallinnasse kokku inimesed, kelle südameasjaks on täiskasvanute koolitaja kutse ja selle areng. Loomulikult oli kohal ka KFL! Selles blogipostituses ongi ülevaade seminaripäevast ja olulisematest tulemustest.

Koostööseminaril “Täiskasvanute koolitaja kutse 20: tulevikuvaade” jagas Georgi Skorobogatov Kutsekojast olulist informatsiooni, mis käsitles EPALE viimaseid uuendusi ja arenguid. EPALE veebilehe on uuenenud ja on nüüd kasutajasõbralikum ja intuitiivsem. EPALE lehe uuendamine on osa laiemast püüdlusest muuta täiskasvanute koolitajate jaoks oluline teave ja ressursid kergemini kättesaadavaks. Lisaks tõi Georgi välja, et EPALE on juba aasta aega katsetanud sihtgrupipõhiseid sisukogumikke, et hõlbustada materjalide otsimist ja kohandamist vastavalt koolitajate vajadustele. Tutvustati ka EPALE selle aasta fookusteemasid, mis kujutavad endast koolitajatele suurepäraseid võimalusi enda erialastes teadmistes süvitsi minna. EPALE rahvusvaheline kogukonnakonverents toimub 15.-17. oktoobril 2024. Konverents pakub mitmekülgset programmi, sealhulgas ettekandeid ja töötubasid, mis on suunatud täiskasvanute koolitajate erialase arengu toetamisele. See sündmus on hädavajalik igale koolitajale, kes soovib püsida kursis valdkonna viimaste suundumuste ja parimate praktikatega. Lõpetuseks mainis Georgi ka, et traditsiooniline koolitajate mittekonverents toimub 2025. aasta alguses.

Täiskasvanute koolitaja kutse hetkeseis

Erinevad osapooled andsid ülevaate, milline on kutse praegune seis.

  • Monica Marfeldt Andras ETKA-st esitles täiskasvanute koolitajate kutse praegust statistikat, rõhutades, et Eesti paistab silma eeskujuliku praktikaga, kuna mujal Euroopas sarnast kutset veel ei ole.
  • ETKA Andrasel on õigus anda täiskasvanute koolitajate kutse viieks aastaks, praegu kehtib see õigus kuni aastani 2027.
  • 2025. aastal saab läbi praegune kutsestandard, misjärel on vaja nagunii sisse anda muudatusettepanekud.
  • Kutsestandardid uuendatakse harvemini, samal ajal kui hindamisstandardeid täiendatakse regulaarselt, lähtudes nii taotlejate kui ka hindajate tagasisidest.
  • Töögrupid on pidevalt tegevuses hindamisprotsessi parendamise nimel, näidates pühendumust kvaliteedi tagamisele ja protsessi selguse suurendamisele.
  • Kutsekomisjoni esindaja Külli Meier andis ülevaate kutsekomisjoni tööst, sealhulgas ettepaneku uurida, millistes valdkondades kutsega koolitajad tegutsevad, millist tuge nad vajavad, ja kuidas toetada neid kõige tõhusamalt, näiteks meistriklasside või valdkondliku võrgustiku kaudu.
  • Hindamiskomisjoni aseesimees Jaana Liigand-Juhkam tutvustas hindamisprotsessi ja andis ülevaate hindajatest märkides, et hindajate seas on kokku 17 isikut, kellel on 7.–8. taseme kvalifikatsioon.
  • Hariduse Kutsenõukogu liige Tiia Ristolainen andis ülevaate nõukogu eesmärkidest, mis hõlmavad kutseandjate ja kutsestandardite kinnitamist, rõhutades nende olulisust kõigi õpetavate inimeste kutsete reguleerimisel.

Vajadus ja ettepanekud täiskasvanute koolitaja kutse arendamiseks

Täiskasvanute koolitajakutse peaks olema enamuse, mitte vähemuse kutse. Seega vaja mõista, miks ja kuidas on kutse tulevikus koolitajatele ja koolitusettevõttetele atraktiivne ja kuidas sinna suunas liikuda. KFL kui esindusorganisatsioon peab tegema tööd selle nimel, et koolitusettevõtted mõistaks, mida kutsetaotlemine ja kutsega koolitajad organisatsioonile kaasa toovad.

Ettepanekud täiskasvanute koolitaja kutse uuendamiseks keskenduvad kutse kaasajastamisele, et see vastaks tuleviku tööturu vajadustele ja suundumustele. Alates 2026. aastast uuendatakse kutsestandardeid. Need kajastavad nii laiemaid ametiprofiile kui ka spetsiifilisemaid oskuseprofiile, mis on aluseks kutsekoolide õppekavadele.

Täiskasvanute koolitaja kutse arendamise vajadus tulenes eesmärgist muuta kutsestandardid eesrindlikuks ja suunajuhtivaks, et motiveerida koolitusettevõtteid ja koolitajaid pürgima kõrgematele eesmärkidele, keskendudes oskuste arendamisele, mis on hädavajalikud tänases kiiresti muutuvas maailmas.

Georgi tõi välja, et kutse uuendamise peamine eesmärk on suunata pilk tulevikku, integreerides kutsestandarditesse olulised teemad ja oskused, nagu roheoskused, digipädevused ja nende hindamine, kutse-eetika, tehisintellekti kasutamine õppes ja koolitusasutuse koolitusjuhi kompetentsid. Samuti rõhutatakse õppija- ja õppimiskeskset lähenemist, õppeprotsessialase terminoloogia selgust ning vajadust reguleerida ka üldoskuste arendamise toetamist õppeprotsessis.

Mütsidega arutelu

Seminaril said osalejad võimaluse süvitsi arutleda täiskasvanute koolitaja kutse tuleviku üle, kasutades selleks Bono kuue mõttemütsi meetodit, mis aitas kaasa mitmekülgsete perspektiivide ja loova koostöö edendamisele. See võimaldas osalejatel läheneda arutelule erinevatest vaatenurkadest, mis tõhustas mõttevahetust ja ideede genereerimist.

Kutse peaks olema enamuse, mitte vähemuse kutse. Arutelude käigus tõsteti esile kutse olulisust ja vajadust selle pideva uuendamise järele, et see vastaks muutuvatele nõudmistele ja tulevikutrendidele. Osalejad jõudsid järeldusele, et kutsetaotlemine peaks olema jõukohane kõikidele koolitajatele, see eeldab paindlikku taotlemist ja mõistetavat terminoloogiat. Ka arutleti kutseandmise protsessi üle ja ühes laudkonnas jõuti järeldusele, et kutse andmine peaks olema paindlik õppeprotsess, mitte ainult hindamine. Näiteks, samm-sammuline õppimise ja harjutamise mudel, mille lõpus antakse kutse. Mis iganes kujul kutse ja kutseandmine toimub, on oluline ka kaasata kutsearendamisse koolituse tellijad ja teised seotud osapooled.

Kutse arendamise arutelu peab hõlmama laiemat ringi huvigruppe, sealhulgas KFL liikmeid, et saavutada ühine arusaam ja suund koolitajate kutse tuleviku kujundamisel.

Avatud mikrofoni raames Uku Visnapuu tutvustas Zero waste koolituskäsiraamat ja Koolitaja kompassi. Uku kutsus ülesse osalema Täiskasvanud koolitaja eetika töörühma töös.

Kokkuvõtteks võib kirjutada, et seminar oli töine ja praktiline. Head arutelud andsid võimaluse täiskasvanute koolitajate kutse tuleviku üle sügavuti mõtiskleda. Kutsearenduses on oluline kaasata olulisi osapooli, mistõttu kutsubki ka KFL üles kõiki oma liikmeid panustama. Ainult sel juhul on koolitaja kutse tulevikus just koolitusettevõtte vajadustega kooskõlas.