Koolipingist saame me vaid kuni kolmandiku elu jooksul omandatavatest teadmistest ja oskustest. Elukestva õppe keskmes on elu ja tegevus ning selle käigus pidev juurde õppimine, mitte teadmiste ja oskuste omandamine tulevaste, reeglina ebamääraste vajaduste tarbeks. Õppimine elu ja (töö-) tegevuste käigus vajab samavõrd mõtestatud korraldust nagu koolihariduski.
Sellepärast peab ka elukestva õppe raskuspunkt liikuma formaal- ehk tasemehariduselt mitteformaalse õppe suunas. Teadus- ja Haridusministeeriumis on uus elukestva õppe strateegia väljatöötamisel. Loodame, et mitteformaalsele õppele pööratakse senisest rohkem tähelepanu.
Jutud elukestvast õppest keskenduvad pea alati kahele teemale: kunagi ei ole liiga hilja minna tagasi kooli ja ka täiskasvanud võiksid uuesti asuda lõpetama poolelijäänud keskharidust või omandama uut eriala kutse- või kõrgkoolis. Elukestev õpe on aga palju vähem kooli ja formaalhariduse keskne, kui seda arvame. USA Tööministeeriumi (US Department of Labour) hinnangul omandame me koolis (st. formaal- ehk tasemehariduse asutustes) vaid kuni kolmandiku elus ja töös vajalikest teadmistest ja oskustest. Kaks kolmandikku tuleb õppimisest, mis toimub väljaspool nn ametlikku riiklikku haridussüsteemi.
Lisatud joonisel on välja toodud Elukestva õppe süsteemi (EÕS) peamised komponendid.
Muidugi on kriitiline, et „esimene kolmandik“, st riiklikult hallatud formaalharidussüsteem, oleks tasemel. Ja õnneks meil Eestis see suuresti nii ka on. Ja asjad liiguvad paremuse suunas.
Kuid tänases, ülidünaamilises maailmas mõjutab Eesti konkurentsivõimet ja meist igaühe elukvaliteeti järjest enam see, kuidas saame hakkama õppimisega elu ja töö käigus. See tähendab mõtestatud valikuid mitte ainult selle kohta, kas ja millisesse kooli minna, vaid ka selle kohta, kuidas toimub minu iga-aastane, iganädalane ja igapäevane uute teadmiste ja oskuste omandamine indiviidina, pereliikmena, töötajana, kodanikuna. Pole mõtet enam eristada kitsalt tööalast õpet üld- ja kodanikuoskuste õppest. See kõik on üks tervik, nii meie endi kui ka tööandja ja ühiskonna vaatest.
Inimese jaoks sisaldab elukestev õpe kolme liiki õpivõimalusi:
- Individuaalne õppimine töö ja tegevuse käigus – teeme tööd, harrastame oma hobisid, elame ja omandame nende tegevuste käigus järjest uusi teadmisi ja oskusi. Sel viisil omandame valdava osa oma teadmistest ja oskustest;
- Sotsiaalne õppimine – see on õppimine koos meeskonna või juhendajaga, mentorlus, coaching, arutelud kolleegidega ja parimate praktikate tutvustamine, õpitoad jne. Selline õppimine võib, aga ei pea toimuma selgelt fikseeritud vormides ja formaalsete reeglite alusel. Tihti on see isetekkeline, kus kolleegid jagavad üksteisega oma kogemusi;
- Formaliseeritud õppimine – mille puhul me osaleme selgelt eesmärgistatud ja formaliseeritud õppes või täienduskoolitustel: tasemeõppes alates alusõppest kuni doktoriõppeni, täienduskoolitustel, seminaridel ja konverentsidel.
Kompetentsed ja kohanemisvõimelised inimesed ning organisatsioonid on muutunud peamiseks konkurentsieeliseks. Võistlus riikide vahel ei käi enam selle üle, kelle koolisüsteem on parem ja PISA tulemused kõrgemad, vaid selle üle, kelle organisatsioonid suudavad elukestva õppe süsteemi ka reaalselt tulemuslikult tööle panna ja pakkuda oma inimestele parimat tuge pidevaks õppimiseks kõikvõimalike tegevuste käigus.
Oled väga oodatud sel teemal meiega koos edasi arutama juba Arvamusfestivalil, 13. augustil kell 16:00 Haridusalal, kus KFL korraldab arutelu teemal “Kas pigem 4-realine maantee või targem Eesti?”. Arutelu kohta leiad täpsemat infot eelmisest blogipostitusest: https://kfl.ee/2021/07/04/kfl-arutelu-arvamusfestivalil-2021-kas-pigem-4-realine-maantee-voi-targem-eesti-13-augustil-kell-1600/
Ants Sild
BCS Koolitus
Eesti Koolitus-ja Konsultatsioonifirmade Liit