12. augustil 2023, Arvamusfestivalil Paides, kujunes üheks päeva tipphetkeks mõtlemapanev arutelu. Keset rohelist muru ja päikesepaistet, Arvamusfestivali telkide varjus, küsisid inimesed ja eksperdid: “Kuidas arendada Eestile vajalikke oskuseid tulevikuks?”.

Mis ajendas sellist küsimust?

Kaasaegne arusaam teadmiste ja oskuste põhisest maailmast kinnitab, et ühiskonna heaolu ja konkurentsivõime aluseks on eelkõige inimeste kompetentsus. Kiirelt muutuvas maailmas tekib pidevalt mittevastavusi ühiskonna vajaduste ja meie inimeste tegelike oskuste vahel. Osa neist on ilmselt nii strateegilised, et mõjutavad kogu ühiskonna arengukiirust.

Eesti, nagu iga teine riik, seisab silmitsi pidevalt muutuva maailmaga. Oskused ja teadmised on saanud meie kõige väärtuslikumaks kompassiks, mis juhib meid läbi keerukuste. Kuid mõnikord leiame end olukorrast, kus tegelikud vajadused ja olemasolevad oskused ei klapi, mis seab riigi arengule takistusi.

Arvamusfestivali teemaarenduse algatajad on seisukohal, et peaksime riigina süsteemsemalt tegutsema ühiskonnale strateegiliselt olulistes valdkondades, kus näeme nii olulist oskuste puudujääki kui ka turutõrget vastava koolituse pakkumises. Selle probleemi lahendamiseks on vaja optimaalset mehhanismi, mis võimaldab täpsemalt ja kiiremini adresseerida ühiskonna ja majanduse jaoks kriitilisi koolitusvajadusi. Arvamusfestivali mõttevahetuse eesmärk on sellise mehhanismi loomise algatamine ja mõtete kogumine.

Oskuste olukord Eestis

Formaalharidus on põhiliseks vundamendiks, kuid see ei pruugi alati olla piisav. Muutuv maailm vajab paindlikkust ja kiiret reageerimist.
Eesti lühiajaliste, kuid strateegiliselt oluliste oskusvajaduste hindamine ning nendega seonduvate meetmete kavandamine toimub läbi mitmete asutuste ja struktuuride. Nimetagem neid lühidalt:

1. OSKA: Teostab laiahaardelist oskusvajaduste uuringut, tuues esile erinevaid prioriteetseid vajadusi.
2. Töötukassa: On juhtiv organisatsioon täiend- ja ümberõppe pakkumises Eestis.
3. HTM: Toetub Täiskasvanuhariduse seaduse (TÄKS) § 16-le, rakendades riiklikku täiendkoolitustellimust, et rahuldada strateegilised koolitusvajadused.
4. MKM ja EAS: Teostavad koostööd tööandjate ja erialaliitudega, keskendudes kõige pakilisematele tööturuvajadustele ning otsides võimalusi nende lahendamiseks.
5. Erinevad ettevõtlusorganisatsioonid – koolitusvajaduse sisend tuleb tihtipeale just ettevõtete vajadustest.
6. Euroopa struktuurifondid: Need on olnud aluseks paljudele täiend- ja ümberõppe projektidele riigis.

Kuigi erinevad koolitusettevõtted ning haridusasutused pakuvad ulatuslikku koolitusvalikut, tuleb märkida, et mõnes keerukas strateegilises valdkonnas esineb turutõrkeid. Need tõrked tähendavad, et koolituspakkumisi ei ole saadaval optimaalsetel tingimustel, sealhulgas hinna osas. Turutõrkeid võib põhjustada mitu tegurit, alates piiratud turu suurusest, teadmiste ja huvi puudumisest tulevaste oskuste vastu, kuni keerukate koolitusprogrammide väljatöötamiseni, mis nõuavad asjatundjate koostööd ja on ressursimahukad.

Selline strateegiline lähenemine kinnitab Eesti pühendumust tagada, et meie kodanikud oleksid varustatud vajalike oskustega, mis on vajalikud riigi arengu ja konkurentsivõime edendamiseks.

Lahenduste otsimine

Arutelu kujunes koosloomeks, kus eksperdid ja osalejad koos arutlesid, kuidas luua süsteem, mis reageeriks kiiresti muutuvatele oskuste vajadustele. Jõuti järeldusele, et vastus peitub paindlikkuses. Inimestel peaks olema võimalus valida, kuidas nad soovivad õppida – traditsioonilise tee kaudu või läbi ristkompetentside ja mitmekülgsete oskuste.

Arutelu algatajate ja kohapeal läbi viidud küsitluse tulemuste põhjal on selge, et kuigi Eestis on mitmeid meetmeid ja vahendeid oskuste vajaduste käsitlemiseks, jääb puudu terviklikust süsteemist. Selline süsteem tuvastab vajadused ja kui näeb, et turul see üldse puudub, siis võtab mingeid meetmeid kasutusele.

Arutelu aluspunktiks oli eeltäidetud tööleht, mis pakkus järkjärgulist juhendit Eesti strateegiliste koolitusvajaduste käsitlemiseks. Eeltäidetud töölehe aluseks oli nelja-sammuline protsessikirjeldus strateegilise koolitusvajaduse täitmiseks.

Arutelus jõuti järeldusele, et praegusel tööturul tuleb õppimist käsitleda väga paindlikult. Pärast üldiste valdkondade ja kompetentside määratlemist riigile on oluline keskenduda spetsiifilistele oskustele ning analüüsida, milline institutsioon või organisatsioon Eestis peaks nende oskuste arendamise eest vastutama. Tuleb kaaluda, kas investeerida traditsioonilisse haridusprogrammi või osta vajalikke koolitusi riikliku tellimusena täiendkoolitusturult.

Arutelu tulemused

Arvamusfestivalil arutasid osalejad koos ekspertidega väikerühmades, kuidas Eestis vajalikke oskusi kõige paremini arendada. Allpool on toodud osalejate esitatud peamised järeldused.

Samm 1: Vajaduse defineerimine

Spetsiifilised profiilid:

Kui vaatame tööturgu, tõusevad esile konkreetsed erialad ja profiilid, mida on Eestis hädasti vaja. Nende hulka kuuluvad näiteks IKT spetsialistid, kes aitavad digitaalseid innovatsioone ellu viia. Samuti on olulised teadlased ja insenerid, kes panustavad teadus- ja arendustegevusse. Tervishoiusüsteem vajab kvalifitseeritud õdesid ja arste ning hoolekande valdkonnas on olulisel kohal sotsiaalne kiirabi. Meie haridussüsteemi tugevuse tagavad õpetajad ja psühholoogid, kes aitavad inimestel mõista ning toime tulla elu erinevate väljakutsetega.

Üldoskused:

Olenemata erialast on mõned oskused, mis on muutunud tänases kiiretempolises maailmas kriitiliseks. Uudishimu ajendab meid õppima ja avastama uut, samas kriitiline mõtlemine aitab meil teha informeeritud otsuseid. Analüüsioskus võimaldab meil andmeid mõtestada ning loovus annab meile vabaduse mõelda kastist välja. Innovatsioonile orienteeritus, erinevate generatsioonide juhtimise oskus ja arusaam hetkel puuduvatest oskustest on samuti olulised. Lisaks on eneseväljendus, suhtlus ja interpretatsioon keskseks osaks suhtlemisel teistega. Ja muidugi, muutuste tuules on oluline suutlikkus kohaneda ja muutustega toime tulla.

Juhtimisoskused:

Tänapäeva juhid seisavad silmitsi paljude väljakutsetega. Strateegiline juhtimine on vajalik, et seada ja saavutada pikaajalisi eesmärke. Innovatsiooniprotsessi juhtimine nõuab võimet näha suurt pilti ja juhtida meeskonda uuenduslike lahenduste poole. Erinevate põlvkondade ja kultuuride juhtimise oskus on kriitiline, kuna töökohad muutuvad üha mitmekesisemaks. Lisaks sellele on oluline mõista, kuidas kujundada õppivat organisatsiooni, mis kasvab ja areneb koos oma töötajatega.

Samm 2: Vajaduse konkretiseerimine

Täiendkoolituse oskuste kesksus võimaldab õppijatel valida kas täieliku väljaõppeprogrammi või kohandada õppekava vastavalt oma individuaalsetele vajadustele. Selline lähenemine võimaldab rahuldada nii laiaulatuslikke kui ka spetsiifilisemaid tööturu nõudmisi ning pakkuda õppijatele kohandatud õppeteid.
Erialaliitude rolli tuleb samuti tugevdada ja arendada. Tööandjatele on koolituse kvaliteet hädavajalik, kuna see määrab koolituse investeeringutasuvuse (ROI).

Samm 3: Koordineeritud (riikliku) sekkumisvajaduse ja vajalike meetmete otsustamine

Riikliku sekkumise ja vajalike meetmete koordineerimise kolmandas etapis tuleb esile tuua mitu olulist aspekti. Esiteks, väiksemahulised piloothanked pakuvad kiireid lahendusi, mis võimaldavad kiirelt reageerida muutuvatele vajadustele. Maksusoodustused on samuti väärtuslik vahend, mis motiveerib ettevõtteid investeerima rohkem inimressursi arendusse.
Üks määravamaid tegureid edukate meetmete juures on tihedas koostöös tööandjate ja erialaliitudega välja töötatud programmid. Kui koolitusasutused ja tööandjad töötavad üheskoos, võib olla kindel, et koolitusprogrammid vastavad täpselt sellele, mida tööturg vajab. Riik omakorda peaks olema paindlik, kohandades oma lähenemist sõltuvalt ettevõtete spetsiifilistest vajadustest. Koostöö erinevate asutustega, näiteks Töötukassaga, võimaldab luua sünergiaid ja pakkuda terviklikke lahendusi ettevõtete ja töötajate vajadustele vastamiseks.

Samm 4: Teostus

Kaasaegne haridusmaastik on kohanduv, võimaldades inimestel valida spetsiifilisi oskusi, mida nad vajavad. Näiteks mikro- ja nanokraadid pakuvad spetsialiseeritud õppeviise, kus indiviid saab keskenduda just sellele oskusele või teadmisele, mis tal puudu on. Selleks on oluline omada tööriistu, mis hindavad juba olemasolevaid oskusi ja aitavad määratleda edasisi vajadusi.

Ettevõtted mängivad samuti olulist rolli. Tööandjad võivad pakkuda erinevaid meetmeid, mis julgustavad pidevat õppimist. Näiteks võib paindlik töögraafik, nagu neljapäevane töönädal, anda töötajatele rohkem aega enda harimiseks. Samuti on mentorlusprogrammid, riiklikud toetused töökohal õppimiseks ja välisekspertide kaasamine kõik väärtuslikud strateegiad oskuste arendamiseks.

Kombineeritud lähenemine, kus õppimine ja töötamine toimuvad käsikäes, tagab, et omandatud oskused vastaksid reaalsetele töövajadustele. Samal ajal peaks õppimine olema paindlik, võimaldades e-õpet igal ajal ja igas kohas.

Lõpuks on vältimatu rõhutada ennetavaid meetmeid, mis keskenduvad oskuste arendamisele enne, kui puudujäägid muutuvad probleemiks, mitte alles siis, kui oskuste lünk on juba ilmnenud.

Vabadus valida õppimise viisi ja kohta

Arutelus osalejad rõhutasid, et tööealiste õppijate õppeformaadi valik peab sobituma nende elu ja töögraafikuga. On selge, et õppijatel peaks olema valikuvabadus: kas osaleda täies mahus koolitusprogrammis või hinnata esmalt oma olemasolevaid oskusi ja seejärel valida spetsiifilised osad programmis vastavalt isiklikele vajadustele. See lähenemine mitte ainult ei rahulda erinevaid tööjõu vajadusi riigis, vaid pakub ka kohandatud õppeteekondi. Need kohandatud õpiteed soodustavad ka mitmekülgsete oskuste arengut, mis omakorda toetab inimeste liikuvust eri sektorites.

Peame mõistma, kuidas formaalharidusasutused, mitteformaalsed õppeasutused, erialaliidud ja koolitusorganisatsioonid peaksid koostööd tegema, et pakkuda oskusõpet. Näiteks võiksime vaadata, kuidas koostöö erialaliitudega võiks aidata arendada tööturu konkreetseid mikrokvalifikatsioone. Euroopa Liidu juhised mikrokvalifikatsioonide kohta sobivad siinkohal suurepäraselt Eesti vajadustega, rõhutades õppija konkreetseid teadmisi ja oskusi vastavalt erinevatele vajadustele.

Kokkuvõtvalt

Arvamusfestivalil keskendusime eelkõige kahele olulisele aspektile. Esiteks, kuidas erinevate osapoolte koostöös selgitatakse välja Eesti jaoks strateegiliselt kriitilised oskuste vajadused. Teiseks, kuidas määratakse kõige sobivamad koordinatsioonivahendid, sealhulgas rahastusmudelid, et tagada vastavad koolitusvõimalused. Selline lähenemine rõhutab koostöö olulisust ning strateegilise planeerimise ja rakendamise vajadust oskuste arendamisel Eestis.

Eesti vajab süsteemi, mis aitab inimestel sammu pidada tulevikuga. Arvamusfestival näitas, et huvi ja valmisolek sellise süsteemi loomiseks on olemas. Oluline on nüüd astuda julgeid samme ja luua koostöö erinevate osapoolte vahel, et tagada Eesti inimestele parimad võimalused tulevikuoskuste arendamisel.

Arutelu on võimalik järele kuulata siit.