Riina Kütt
Koolituskeskus Tungal, KFL liige
Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liit (KFL) ning Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE koostöös toimus 19. oktoobril sünkroonne hübriidkoolitus pealkirjaga „Ruumikoolitus hõbe, hübriidkoolitus kuld?“. Sünkroonne hübriidkoolitus tähendab koolitusvormi, kus õppetegevus toimub koha peal olevate ja e-kanali kaudu osalejate õppijatega samaaegselt.
Koolituse moderaatoriteks-ruumihoidjateks olid Helina Loor (KFLi juhatuse liige) ja Jaanika Siiroja (PARE arendusjuht). Koolitajatena andsid oma panuse Margo Loor (õpidisain.ee) ja Raido Reilson (proscreen.eu). Margo Loori juhtimisel toimus hübriidkoolituse metoodikale keskendunud sisukas ja tempokas õpe. Raido Reilson andis muljetavaldava ja avardava ülevaate hübriidkoolituse tulemuslikuks ja sujuvaks läbiviimiseks kasutatavatest tehnilistest võimalustest.
Koolitusel osales veebi teel veidi enam kui poolsada asjahuvilist. Enamik õppijatest esindas KFL-i ja PARE liikmeskonda, aga oli ka mitmeid teisi teemast huvitatud, kuid veel organiseerumata koolitusettevõtete või avaliku sektori organisatsioonide koolitajaid. Selleks, et kõik osalejad saaksid ka eheda kogemuse sünkroonse hübriidkoolituse eripäradest, andsid kohapeal viibinud PARE ja KFL juhatused ja tegevmeeskonnad oma panuse, osaledes koolitusel kontaktõppijatena. Üritus toimus üheaegselt veebis ja KFL liikme Äripäeva Akadeemia hübriidkoolituse ruumis.
Minu kui ühe veebis õppinu jaoks oli kogemus meeldiv ja õpetlik. Osalejate kaasamiseks ja aktiveerimiseks kasutatud vahendid Google Jamboard, Slido ja videokonverentsi tarkvara Zoom rühmatöö funktsioon (Breakout Rooms) pakkusid äratundmisrõõmu kõrval võimalust sõna sekka öelda. Koolitajate poolt kuvatud esitlused olid informatiivsed ja näidete abil hästi illustreeritud. Koolituse mudel – hübriidkoolituse tugevusi ja väljakutseid käsitleti läbi sünkroonse hübriidkoolituse enda, võimaldas õpitavat teemat samal ajal ka praktikas kogeda.
Jamboardi elektrooniliste klebarite abil koostasime rühmatöödena vastuseid sellistele küsimustele nagu näiteks: mis kaasamisvahendeid me veebis toimuvate koolituste puhul kasutame, mis olukordades hübriidkoolitus sobib, mis võimalusi hübriidkoolitus avab ja milliseid õppetunde on meile andnud meie varasem hübriidkoolituste läbiviimise praktika. Slido vabavastuselise küsitluse tulemusena saime sõnapilve selle kohta, miks peaksime valima hübriidkoolituse. Eraldi rühmatöö oli disainitud selleks, et kaardistada omadused ja oskused, mida koolitajal on vaja selleks, et hübriidkoolitus edukalt ja tulemuslikult läbi viia.
Osalejate ühisloome tulemusena selgusid peamised põhjused, miks hübriidkoolituse korraldamise kasuks otsustada. Enim nimetati selliseid märksõnu nagu: “Paindlik”, “Õppijad soovivad” ja “Kõigile kättesaadav”. Arutelu tulemusena leiti, et sedalaadi lahendus võimaldab üle saada nii asjaosalisi lahutavatest pikkadest vahemaadest, kui ka teistest piirangutest, mis võivad takistada suuremal seltskonnal ühte ruumi kogunemist.
Rühmades sõnastati koolitaja jaoks vajalikud oskused ja omadused. Nii leiti, et hübriidkoolituse puhul peab koolitaja suutma kohaneda määramatusega, lülituma kiiresti ühelt tegevuselt ümber ja adekvaatselt reageerima olukordades, mida pole osatud ette näha. Samuti peeti oluliseks, et koolitajal oleks valmisolek panustada palju aega ja energiat ettevalmistusele, mis sisaldab muuhulgas ajaliselt täpse tegevuskava ettevalmistamist ning töövahendite mitmekordset testimist. Ühel meelel oldi ka selles, et koolitajal peavad olemas olema vähemalt algtaseme veebivahendite kasutamise oskused, tehniline taiplikkus ning kursisolek võimaluste ja keskkondadega hoolimata sellest, et hübriidkoolituse õnnestumise üheks vaikimisi eelduseks on väga korraliku tehnilise toe olemasolu.
Koolituse teises pooles keskendutigi tehniliste võimaluste tutvustamisele ja tehnilise toe vajaduse põhjuste üle arutlemisele. Vägagi ilmseks sai, et hübriidkoolitus on nõudlik koolitusvorm ning sugugi mitte iga kaasaegse sisustusega seminariruum ning tavakasutuses olevad seadmed selleks ei sobi. Koolitaja Raido Reilson soovitas hübriidkoolitust planeerides panna kindlasti rõhku sellele, et internetiühendus oleks stabiilne, kasutatavad arvutid piisava jõudlusega, veebikonverentsi tarkvara lihtsalt kasutatav, ruumi valgustus sobiv, heli kvaliteetne nii ruumis kui veebis osalejatele. Omaette väljakutse on tema sõnul kaamerate paigutamine nii, et need näitaksid õige nurga alt seda, keda või mida parajasti vaja.
Sünkroonse hübriidkoolituse olemuse ilmestamiseks oli koolitusel kasutusel hübriidmootori metafoor. “Pannes ühe eesmärgi nimel sünkroonselt tegutsema kaks täiesti erinevat funktsionaalsust – sisepõlemismootori ja elektrimootori – on võimalik luua täiesti uus kvaliteeditase ja nii on ka hübriidkoolituse puhul”, ütles koolitaja Margo Loor.
Sellel koolitusel osaledes oli võimalik uskuma jääda küll, et kui sünkroonne hübriidkoolitus on väga hästi ette valmistatud ja läbi viidud, võimaldab see tõesti luua kontaktõppe ja veebiõppe toimiva sümbioosi. Kõnelejaid kuulates tundus kõik käsitletu loogiline ja teostatav. Kuid millisel moel ikkagi tagada see eri keskkondades toimuvate tegevuste täiuslik ajaline samaaegsus?
Mulle tundub, et viimase pooleteise aasta jooksul oleme eriti hästi selgeks õppinud selle, et totaalse kakofoonia vältimiseks veebikohtumistel, me enne “kollase käe” tõstmist mikrofoni lahti ei tee ja rääkima ei hakka. See tähendab veebis osalevate õppijate vestluse paratamatult suhteliselt aeglast tempot ja oma kõnejärjekorra ootamise tõttu sageli pigem monoloogi kui dialoogi. Ühes ruumis viibivate väiksemate gruppide puhul nii rangeid piiranguid üldjuhul pole. Lisaks on seal kaaslaste näoilme ja kehakeel hästi näha ning see võimaldab üsna kiiret ja sujuvat sõnajärje üleandmist. Kõike seda kokku pannes võib sünkroonse hübriidkoolituse puhul väga tõenäoliselt tekkida olukord, kus ühel hetkel kohapeal viibijad omavahel innustunult vestlevad ning veebis osalejad seda vestlust sisuliselt kaasarääkimise võimaluseta pealt kuulavad.
Kokkuvõttes saan koolitusel toimunud aruteludele tuginedes öelda, et hübriidkoolitus on meie kaasaegses maailmas hädavajalik uus koolitusvorm, mis on õppes osalemise võimaluste avardamisel suure potentsiaaliga. See sobib mitmetel juhtudel väga hästi, kuid oodatava tulemuse saavutamiseks on vaja väga palju panustada kõigi komponentide kõrgele kvaliteedile ja töökindlusele. Peamine sünkroonse hübriidkoolituse õnnestumise võtmetingimus on sealjuures, et tegevused toimuvad kummagi osalejate grupi jaoks õigeaegselt ja üheaegselt. Seetõttu suudavad vaid kompetentne hübriidkoolitaja koos kompetentse tehnilise toe meeskonnaga luua eeldused hübriidkoolituse “kullaprooviks”.
_____________________________________________
Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE on inimeste juhtimise valdkonna professionaalide erialaliit. www.pare.ee
Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liit (KFL) on vabatahtliku liikmeksoleku alusel tegutsev mittetulundusühing, mis ühendab Eestis registreeritud koolitus- ja konsultatsioonifirmasid. KFL toetab Eesti täiskasvanute koolituse arendamist ja kättesaadavuse tagamist, aitab kaasa Eesti koolitus- ja konsultatsioonifirmade arenguks soodsa ettevõtluskeskkonna kujundamisele, esindab ja kaitseb liikmeskonna huve. www.kfl.ee
______________________________________________