KFL juhatuse liige Veronika Tuul osales 21. septembril 2023 toimunud ETKA Andrase eestvedamisel koolitajate koostööseminaril. Seminari eesmärgiks oli tugevdada koolitajate vahelist koostööd ja jagada uusi arenguid täiskasvanuhariduse maastikul. Seminaril osalesid koolitajad erinevatest valdkondadest, samuti esindajad erinevatest koolitusorganisatsioonidest. Üritusel saadi inspiratsiooni ka teistest sektoritest – kuulati juuksurite liidu kogemusi kutse andmisel. Haridus- ja Teadusministeerium andis ülevaate uue rahastusperioodi ootustest ning tutvustas uuenenud Täiskasvanuhariduse seadust (TÄKS). Ministeeriumipoolne rõhuasetus koolitajate professionaalsusele kinnitas täiskasvanukoolitajate kutse olulisust ja tähtsust. Lisaks sellele tutvustati Andrase poolt mitmeid tegevusi ja projekte, millega KFL liikmed võiksid kursis olla. Seminar pakkus rikkalikku teavet, mõttevahetust ja võimalusi tulevaseks koostööks.
Kutseandmise praktikad: juuksuri kutse
Kertti Viru Kutseliste Juuksurite Vabariiklikust Ühendusest tutvustas juuksurite kutseeksamit. Esineja rääkis ka ausalt kutseeksami valusatest teemadest, mis andis hea võimaluse kõikide osalejate diskussiooniks ja mõtlemiseks, kuidas ka täiskasvanute koolitaja kutseeksami protsessi veelgi paremaks teha.
Juuksurite kutseeksam keskendub 4. ja 5. tasemele ning osakutsele barber. Väljastatud kutse kehtib kümme aastat. Ühenduse visioon on, et kõik juuksurite koolitajad oleksid meisterjuuksurid (V tase) ning neil oleks ka täiskasvanute koolitajate kutse. See viimane visioon kattub ka täiskasvanute koolitajate visiooniga!
HTM-i vaade praegusele olukorrale ja tulevikule
Anna Liisa Toom Haridus-ja Teadusministeeriumist tutvustas elukestvas õppes osalejate kohta käivat positiivset statistikat. 2022. aasta näitajate põhjal osales elukestvas õppes 21,1% täiskasvanutest. 2023. aasta esimeses kvartalis tõusis see määr juba 24,6%ni. Eesmärgiks on, et aastaks 2035 oleks see protsent 25%.
Samas nentis Anna Liisa Toom, et probleem seisneb elukestvas õppes osalemise ebaühtluses: need, kes soovivad koolitustel osaleda, leiavad tee õppimiseni, kuid jätkuvalt on ka neid, kes ei tunne huvi ega osale õppetöös.
Täiskasvanuharidus on seni saanud riigieelarvest suhteliselt vähe toetust. Enamasti on olnud projektide ja programmide kaudu rahastatud, sealhulgas ka välisrahastusest. Käesoleva aastaga on mitmed projektid lõppemas. Uued programmid ja nõuded on aga ettevalmistamisel.
Hetkel on käimas programmid nagu “Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste loomine” ja TAHE, mille fookuses on keskhariduseta täiskasvanute tagasitoomine tasemeõppesse.
Täiskasvanuhariduse seadus (TÄKS) on läbimas muudatusi. Koostööseminaril osalejad olid väga huvitatud, kas ja kuidas seadus reguleerib koolitajate väljaõpet pakkuvatele koolitajatele. Seaduses rõhutatakse koolitajate kvalifikatsiooni, näiteks nõue, et täiskasvanute koolituse koolitajal peaks olema vähemalt magistrikraad või 7. taseme täiskasvanute koolitaja kutse. Lisaks on seadusega nüüd ka võimalus, et vastav valdkonna minister võib kehtestada koolitajale lisakvalifikatsioonide ja töökogemuse nõudeid.
Andrase tegemistest ka!
Täiskasvanud Õppija Nädal (TÕN) toimub 11.-22. oktoobril 2023. Üheks tähelepanuväärseks hetkeks on õpitund 11. oktoobril. Seekordne TÕN seotakse liikumisaastaga. Tänusündmusel 13. oktoobril Tartus tunnustatakse silmapaistvaid osalejaid, nagu aasta õppija, aasta õpitegu, aasta koolitaja ja aasta õppijasõbralik tööandja. Kõigil on võimalus panustada TÕN kalendrisse perioodil 01.10-17.10.2023.
Andras on välja töötanud juhendmaterjali nimega “Koolitaja kompass”. Materjali eesmärk on aidata koolitajatel hinnata täiskasvanute koolitajate kompetentse. Kõigis 10 piirkondlikus töötoas on seda materjali juba tutvustatud. Materjali testimisel osales 36 koolitajat, neist 11 omavad täiskasvanute koolitaja kutset. Koolitajate tagasiside andis väärtuslikku infot materjali kasutusmugavuse ja efektiivsuse kohta. Näiteks märkis üks koolitaja, et küsimustikule vastamine aitas neil ennast põhjalikult analüüsida.
Andrase projektijuht Monica Marfeldt tutvustas Upskill projekti, mis on Andrase ja Briti Nõukogu koostöös väljatöötatud koolitajate arenguprogramm. Arenguprogramm keskendub eelkõige venekeelsetele täiskasvanute koolitajatele. Programm hõlmab kolme moodulit: “Mina koolitaja”, “Koolitaja ja ühiskond” ning “Koolitaja ja maailm”. Koolitajatele pakutakse mitmekülgset sisu, sealhulgas coachiva juhtimise, digioskuste, kõnetehnika ja paljude teiste valdkondade kohta. Programm keskendub koolitajate isiklikule ja ametialasele arengule, pakkudes neile vajalikke oskusi ja teadmisi kaasaegses maailmas toimetulekuks.
Kokkuvõte
Koostööseminaril tõdeti, et täiskasvanute koolitaja professionaliseerumine on kõigi huvides. On hea tõdeda, et Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel täiskasvanuharidusele seatud selged eesmärgid ja käimasolevad reformid on suurendada osalemist ja parandada hariduse kvaliteeti läbi kutsega koolitajate nõude väärtustamise.
Ajalooga Täiskasvanud Õppija Nädal toob esile täiskasvanute õppimise tähtsuse ja tunnustab selle valdkonna silmapaistvaid tegijaid. KFL liikmeid on samuti kutsutud ühinema TÕN tegevusega kasutades näitekest TÕN tegevuste kalendrit.
Hea lugeja, kuidas sinuga on, kas oled juba tutvunud “Koolitaja Kompassi” materjaliga ja kuidas see on mõjutanud sind kui koolitajat? Ning mis sina arvad, milliseid uusi strateegiaid ja lähenemisi peaks Eesti kaaluma, et saavutada 2035. aastaks 25% täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr?
Kirjuta oma mõtetest selle blogiposti alla.