26. oktoobril 2018 toimus XXII täiskasvanuhariduse foorum

Foorumi eesmärk oli täiskasvanuhariduse valdkonna sisendite saamine loodavasse haridus- ja teadusstrateegiasse aastateks 2020-2035.Haridus- ja teadusministeerium on alustanud hariduse, teaduse, keele- ja noortevaldkondade pikaajalist strateegilist planeerimist. Osalejatelt oodati strateegiasse julgeid ideid ja lahendusi.

  • Lauaarutelude kokkuvõtet saab lugeda SIIN
  • Foorumi ajakava ja ettekanded SIIN
  • Foorumi salvestus SIIN

 

Ettekanded

Haridus- ja teadusstrateegia aastateks 2020-2035 ülevaate andis Tatjana Kiilo, Haridus- ja Teaduministeeriumist. Strateegias leiab käsitlust kolm põhiteemat konkurentsivõime, sidusus ja heaolu, väärtused ja vastutus. Vt lisaks: https://www.hm.ee/et/tegevused/haridus-ja-teadusstrateegia-aastateks-2020-2035

Ülevaate täiskasvanuharidusest, selle minevikust ja olevikust tegi Terje Haidak, Haridus- ja Teadusministeeriumist.

Marju Lauristin, Tartu Ülikoolist rääkis sellest, milline peaks olema heoluloov haridus täiskasvanutele. Tutvustas uut OECD õppimismudelit 2030 (OECD Learning Framework 2030): http://www.oecd.org/education/2030/E2030%20Position%20Paper%20(05.04.2018).pdf
OECD mudelile tuleks lisada üks oskus: kultuuritundlikkus. Täiendkoolituse roll muutub Marju Lauristini sõnul üha universaalsemaks. Eestikeelsete platvormide kasutamine täiendkoolituses on oluline.

Eve-Liis Roosmaa, Tallinna Ülikoolist tõi osalejateni Euroopa riikide võrdluse kutse- ja üldkeskhariduse lõpetanute elukestvas õppes osalemisel. Uuringu tulemustest selgus, et kutse- ja üldkooli lõpetanud osalevad hiljem täiendkoolitustel märksa vähem,  vaid alla 10%. Samuti võrdles Euroopa riike kutse- ja üldkeskhariduses. Suur küsimus on, et kas meil on koolitajaid. Kust nad tulevad? Täienduskoolituses tuleb kaasata spetsialiste, koolitaja koolitamine on tõsine asi.  Osalemine täiendkoolitusel on elustiil, aga see ei ole enamuses nii. Haridus peab olema sotsiaalselt ja professionaalselt võimestav ja paindlik. Erivajaduste inimeste temaatika on väga suurt muutust vajav. 40+ inimestel peab olema töökoha vahetamise koht, mis peab olema ka riigi poolt toetatav.

Välislektorina astus üles Ema Perme Sloveenia Haridus-, Teadus- ja Spordimisteeriumist, kes rääkis Sloveenia kogemusest viimase reformi olulisematest meetmetest täiskasvanute hariduses ja poliitikas.

Janno Järve, Eesti Rakendusuuringute Keskusest CENTAR Oüst rääkis sellest milline peaks olelma majandusarengut toetav elukestev õpe. Põhiküsimused:

  • Kas riik peaks valima prioriteetsed valdkonnad või mitte? – hetkel ollakse seisukohal, et mitte
  • Kas hariduse sisu määrab haridussüsteem või turg? – haridussüsteem peab hoolitsema selle eest, et inimene oleks kohanemisvõimeline


Toomas Kruusimägi
, Tallinna Inglise Kolledžist jagas mõtteid sellest milline on vastutus ja väärtused täiskasvanuõppes. Väidetavalt on õpetaja teoreetilised oskused  head, kuid reaalsed õppekavad jätavad soovid. Tulevikus peab ilmselt sisse tooma õpetajaid ja õppejõude või leidma muu tehnoloogilise variandi. Ilma mentorluseta ei saa, igal inimesel peab olema oma vaimne liider.

 

Arutelud laudades

Lauaarutelusid juhtisid Anneli Kana, Annika Allikas, Ants Kuningas, Anu Harjo, Ena Drenkhan, Hille Ilves, Jelena Lohmatova, Kaido Vestberg, Karin Andre, Mai Timmi, Marika Kaasik ja Tiina Tambaum.

Täiskasvanuhariduse foorumit korraldasid Haridus- ja Teadusministeerium ning ETKA Andras. Täiskasvanuhariduse foorum toimub Euroopa Sotsiaalfondi projekti “ Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine ” raames. 15. veebruaril 2019 on tulemas järelfoorum.

Artikli autor: Annika Allikas, Excellence Koolitus- ja Arenduskeskus