Milline on täiendkoolitus 2035? Sellele küsimusele muude küsimuste hulgas püüab vastata loodav teadus- ja haridusstrateegia 2021-2035 (https://www.hm.ee/et/kaasamine-osalemine/strateegiline-planeerimine-aastateks-2021-2035)
Kas me ikka oskame piisavalt detailselt ja usaldusväärselt prognoosida olukorda 16 aasta pärast? Facebook loodi 15 aastat tagasi. Kas me oleksime suutnud ette arvata sotsiaalmeedia rolli ühiskonnas 1 aasta enne Facebook’i? Aga just sellise ajahorisondi oleme valinud strateegiaks.
Koolitus- ja konsultatsioonifirmade Liidus (KFL) on meil olnud palju emotsionaalseid arutelusid täiendkoolituse tulevikust ja usun, et vähemalt initsiatiivgrupis on välja sõelunud põletavamad teemad ja seisukohad. KFL on esindatud Täiskasvanuhariduse nõukogus, haridus ja teadusstrateegia väljatöötamise oskuste töögrupis, Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri poolt välja töötatava kvaliteedimärgi nõukojas, täiskasvanute koolitaja kutsete kutsekomisjonis. Allpool toome välja meie arvates 3 olulisemat küsimust, millele koos otsime vastuseid teadus ja haridusstrateegia väljatöötamise protsessis.
Millest me ikka räägime ehk ülesande skoop?
Kindlasti võime juba täna väita, et järgneva 16 aasta jooksul suureneb elukestvas õppes oluliselt täienduskoolituse roll ja tähtsus võrreldes tasemeõppega. See eeldab ka strateegias sellele teemale suurema tähelepanu pööramist.
Täiskasvanute koolituse seaduse (TÄKS) selgitusest saame lugeda: “ Peamiseks kriteeriumiks täienduskoolituse defineerimisel on … väljundipõhise õppekava olemasolu“. (https://www.hm.ee/sites/default/files/taks_seletuskiri.pdf) Välja jäävad õpe töökohal, töötoad, seminarid, infotunnid, kootsingud, mentorlus, supervisoon, ärksameelsuse harjutamine, simulatsioonid jpt juba täna kasutatavad õppimise vormid. Koolitamise ja nõustamise piir on enam hägustumas. KFL-is oleme seisukohal, et teadus ja haridusstrateegias tuleb täienduskoolitust vaadata elukestva õppe ühe peamise vormina, mis on läbi põimunud tasemeõppega.
Kes ja kuidas tagab kvaliteeti?
KFL-is usume turu toimimisse ja riigil tuleb sekkuda nii vähe kui võimalik. Meil on olemas TÄKS, Eesti Hariduse Infosüsteem (EHIS), koolitaja kutsestandardid, täienduskoolitajate liidud. Uute regulatsioonide väljamõtlemise asemel tuleb meil keskenduda olemasolevate toimimisele. Usume katusorganisatsioonide võimekusele oma liikmete kvaliteedi tagamisel.
Riigi sekkumist kvaliteedi tagamisel näeme eelkõige avalike vahendite eest kolmandale osapoolele hangitavate koolituste puhul, koolituste ostmisel Eesti riigi jaoks strateegilistes täiendõppe valdkondades, riigihangete läbiviimisel. Mujal tuleb toetada normaalse tururegulatsiooni toimimist.
Kes ja mille eest maksab?
Kas täienduskoolituse eest peab maksma klient (inimene või asutus) või riik? Kindlasti on riigipoolne finantseerimine tervitatav, kuid seda tuleb teha läbipaistvalt ja kindla eesmärgiga.
Kui riigiasutused on otsustanud hakata pakkuma teenuseid täienduskoolituse turul, siis maksumaksja raha kasutamist sellise teenuse arendamiseks ja koolitajate koolitamiseks võib käsitleda riigiabina. Segarahastus tekitab segadust ja loob pinnase korruptsioonile.
Jah, oleme nõus, et rahastamise otsused sõltuvad eelkõige võimul olevatest poliitikutest. Kuid strateegiat väljatöötavad eksperdid võiksid siiski oma seisukoha ühtlustada ja välja käia.
Kokkuvõtteks
Täienduskoolitust ootavad ees huvitavad ja ka olulised ajad meie majanduse aspektist. Juba täna on meil puudu mitte niivõrd inimestest, vaid eelkõige spetsiifilistest oskustest. Targalt tegutsedes suudame täienduskoolituse oma konkurentsieeliseks kujundada.
kaido vestberg
Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liidu juhatuse esimees