KFL saatis 27.01.2021 pöördumise Eesti valitsusele seoses täienduskoolitussektorit puudutavate viiruselevikust tulenevate piirangutega. All on toodud KFLi pöördumine muutmata kujul.

Lugupeetud Kaja Kallas ja Tanel Kiik

Kirjutan Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liidu (KFL) nimel seoses täiendkoolitussektorile kehtestatud piirangute osas. Eelkõige, mis puudutab enamikes maakondades grupi suuruse piirangut (kuni 10 osalejat) ja Tallinnas, Harju- ning Ida-Virumaal 1-1 kontaktõppe piirangut.

Seni on täiendkoolitussektorit piirangute kontekstis käsitletud samas kategoorias spordi- ja huvitegevusega. Meie hinnangul tuleks täiendkoolitusvaldkonna vaadelda eraldi.

10 osaleja grupipiirang täiendkoolitussektorile Tallinnas, Harjumaal ja Ida-Virumaal tähendab seda, et väga oluline osa täienduskoolitusi Eestis kas jääb ära või korraldatakse kahjumiga. Üldjuhul 10 osalejaga grupp ei ületa tasuvuse piiri, ehk 10 osalejaga pole majanduslikult mõttekas enamikke koolitusi korraldada ja piirangu negatiivne mõju on planeeritust palju suurem. Täiendkoolitusasutused on enamjaolt leidnud lahendusi osasid koolitusi läbi viia virtuaalselt, kuid tähelepanuta ja väga keerulisse olukorda on jäänud koolitajad, kellel teemast ja sisust lähtuvalt koolituste virtuaalsesse keskkonda üleviimine on võimatu (nt praktilised harjutused, intensiivsed oskuste treeningud jms). 

Harjumaal elab-töötab üle 500 000 inimese ehk ligi pool Eesti elanikkonnast. Suurem osa täiendkoolitusi seega viiakse ellu ka Harjumaal. Sellest tulenevalt on Harjumaa rangemate piirangute mõju täiendkoolitussektorile väga suur.

Tänased piirangud täiendkoolitustele on toonud Eesti majandusruumi juurde veel ühe ettevõtete sektori, mis on sattunud raskesse seisu. Oluline on siinkohal mitte samastada (vabakutselisi) üksikkoolitajaid (-konsultante) ja koolitusettevõtteid. Meedias on tõesti mitmed üksikkoolitajad avaldanud arvamust, et 2020. aasta on olnud käibe mõttes seni parim. KFLi liikmete hulgas läbi viidud uuring näitab, et enamike koolitusfirmade käibed on 2020. aastal märkimisväärselt langenud.

Oleme liidu nimel pöördunud ka Terviseameti ja prof Irja Lutsari poole, et saada infot, kas ja kuidas on täna täienduskoolituste läbiviimine turvaline koolitustel osalejatele ja koolitajatele. Meie liidu senistel andmetel pole täiendkoolituste käigus hulgaliselt viiruskoldeid tekkinud, mistõttu on keeruline mõista ka väga rangete piirangute seadmisest täiendkoolituste läbiviimisele.

Meie ettepanek on lubada alates 1. veebruarist 2021.a üle Eesti kõigis maakondades täiendkoolituse valdkonnas kuni 15 osalejaga kontaktõpe, eeldusel, et on tagatud:

• nõuetele vastava ventilatsiooniga koolitusruum,
• 50% ruumi täituvus,
• 2+2 reegel ja osalejate hajutatud paigutus,
• osalejad ja koolitajad kannavad maske ja tagatud on pindade desinfitseerimine ning desinfitseerimisvahendid kõigile osalejatele,
• koolitusgrupid omavahel ei kohtu.

• Nii jätame inimestele endile vabaduse otsustada – kui kontaktõppena toimuv täienduskoolitus ei tundu turvaline, lükata koolitusel osalemine paar kuud edasi või proovida leida samal teemal virtuaalkoolitus (juhul kui seda üldse pakutakse).
• Samuti jätame me võimaluse täiendkoolitussektoril kriis üle elada, nii et ei tekiks järgmist sektorit suure hulga koondamiste ja pankrottidega, mille negatiivne mõju majandusele ja ka riigieelarvele oleks märkimisväärne.

Täiendkoolitussektoris on üle 100 arvestatava suurusega (töötajad, käive) ettevõtte, kus saab tööd tuhandeid inimesi ja mis pakub ka teenistust paljudele teistele seotud sektoritele.

Täiendkoolitused on ka väga olulise tähtsusega kogu majanduse konkurentsivõime hoidmiseks ja tõstmiseks, seega selle sektori tähtsust ei saa alahinnata. Väga suure hulga Eesti ettevõtete jaoks on täna täiendkoolitus sisuliselt ainuke kättesaadav ja jõukohane vahend, kuidas uusi oskusi õppida ja  teenuseid ning tooteid edasi arendada.

Loodame, et uus valitsus on valmis ettevõtetega rohkem dialoogi pidama. Kui meie ettepanek ei tundu mingis osas mõistlik või vajaks detailides arutamist, oleme valmis kohtuma, jagama selgitusi, andma infot olukorrast täiendkoolitussektorist ning mõtlema kaasa, mis moodi kõige paremal viisil piiranguid seada.

Lugupidamisega

Raul Ennus

KFL juhatuse liige